esmaspäev, 25. september 2017

Tsüklid ja muutujad

Tsükli mõistet kasutatakse programmeerimises korduvate tegevuste puhul. Tsükli sisuks on tegevused, mida tuleb korrata ning tsükli "raamiks" on tingimus, kui palju ning mis tingimustel neid tegevusi tehakse.

Lihtne kordus
Tsükli alguses määratakse (arvuliselt), mitu korda tegevust tehakse. Tsükkel võib olla ka lõpmatu ehk tegevust jäädaksegi kordama.

Näide: retseptis on vaja taignasse lisada 3 muna. Kuna korraga saame lisada ainult 1 muna, siis peame muna lisamist tegema 3 korda.

Tingimuslik kordus
Tegevust tehakse juhul, kui on täidetud mingi tingimus. Tegevus võib alata siis, kui tingimus on täidetud või kesta seni, kuni tingimus on täidetud.

Näide pannkoogi algoritmist - lisame taignale piima seni, kuni tainas on piisavalt vedel


Muutujad

Selleks, et programm saaks sisestatud andmeid (kasutaja vastus, mõni välja arvutatud tulemus) ka edaspidi kasutada, tuleb kasutusele võtta muutujad.

Muutuja on nimega varustatud koht arvuti mälus, kuhu saab salvestada mingi väärtuse, näiteks arvu, teksti jms. Seda väärtust saab programm edaspidi kasutada, näiteks kuvab kogutud punktid, arvutab uue väärtuse või käivitab järgmise protsessi (kui muutuja väärtus saab võrdseks mingi muu väärtusega).

Allolev algoritm arvutab kasutaja sisestatud 5 arvu summa ning väljastab selle. Arvude loendamiseks ning summa arvutamiseks on kasutusele võetud muutujad SUM ja n.


Miks on vaja ülaloleva algoritmi puhul muutujate väärtus alguses 0-ga võrdsustada?

Ülesanne 1
Koosta plokkskeem, mis küsiks kasutajalt kõigepealt, mitu arvu ta soovib kokku liita ning laseks kasutajatel sisestada soovitud hulgal arve, liidaks need kokku ning väljastaks summa.